Challenges of the global information society
- Pekka Himanen -
Pekka Himaneni raporti eesmärgiks oli vaadata kõiki suuri väljakutseid infotehnoloogia ühiskonnas, põhinedes peamiselt Soome ja Euroopa hetkeolukordadel. Kuigi neid üldiseid trende saab võrrelda ülemaailmse IT arenguga. [Source, page 9]
"In short, the idea of the information society can be defined as a creative society that is based on interact ion. What is most important to the information society is not new technology but a new way of doing things." [Source, page 9]
Raportis toob välja Himanen, et me praegu oleme ja elame IT ühiskonna teises faasis. Kus esimeses faasis oli peamine liikumine tehnoloogia ja võrkude välja töötamines on teise faasi põhipunktiks ühiskonna järgi jõudmine nendele innovatsioonidele. [Source, page 10, point 5] Kus meie fookuseks nüüd täna on uute tegutsemisviiside välja töötamine ja testimine.
Võrreldes tänapäeva tööd ja kunagist on koroonakriis üksi muutnud meie harjumusi palju ning enne seda oli IT sektor ka teed juhtinud uute töötamisviiside suhtes. Kohe sinnamaani et IT sektor oli kõige paindlikum kriisi alguses. Suutes töötajatele pakkuda kiiremas korras kodust töötamise võimalust.
Sotsiaalarengu neli võtit
Võtme konseptsioonideks tuuakse raportis välja neli üldist eksemplari. [Source, page 16]
- Loominguline majandus
- Loominguline heaoluühiskond
- Inimlikult tähendusrikas argeng
- Globaalne kultuur
Loomingulise majanduse all mõeldakse seda, et Euroopa majanduslikud süsteemid ja tööturud ei suuda konkureerida Aasia turgude odava toodanguga ja sellepärast peab olema Euroopa fookus loominguliste ja ekspertiisi nõudvate tööde peal. [Source, page 17 -19]
Loominguline heaoluühiskond baseerub vajadusel finantseerida heaoluühiskonda võttes arvesse vananevat rahvastikku ja tõusvat rahvusvahelist konkurentsi. Himanen väidab et on teenused mida peaks pakkuma avalik sektor, aga on olemas teenused mis võivad effektiivsemaks muutuda erasektori käes. Sellele lisaks on heaoluühiskonna tulevikuks innovatsioon, mille saavutamiseks peaks avalik sektor võtma erasektori juhtimisstiilidest õppust. [Source, page 21 - 24]
Inimlikult tähendusrikas areng tähendab seda, et inimesed kes pidevalt töötavad ebainimliku reziimiga mis matemaatilise täpsusega maksimaalse tööaja kirja paneb ei ole jätkusuutlikud väärtuse tootjad. Väsinud töötaja pole effektiivne töötaja ja arengut peab julgustama inimlikel viisidel, lubades tasakaalu viia inemese enda vaba aja ja firma kultuuri ja nõudmised. Kus inimene saab puhata endale vajalikul ajal, mitte ainult firma poolt ette nähtud lõunapausil. [Source, page 24 - 27]
Globaalse kultuuri aluseks on immigratsioon ja fakt, et tänapäeva ühiskondades elab aina kasvav hulk välismaalaseid ja immigrante. Et tänapäeval kõige kiirem viis ühiskonna sõltuvussuhte tasakaalustamiseks on olla avatum immigratsiooni ja välistööjõu suhtes. Olgu see kas kõrge või madala kvalifikatsiooniga tööjõud. [Source, page 27 - 31]
Kokkuvõte
Isiklikult ütlen, et Himaneni välja toodud trendid ja arenduse konseptsioonid on väga hästi ette ennustanud meie tänapäevast seisukorda. Kus meil on ikka veel vaja edendada kõiki neid arenduse seisukohti mida ta välja tõi. Kuigi Eesti on nende seisukohtade nurgast minu arust väga heal seisukohal koos inimliku töökultuuriga ja vägagi tugeva ja kindla erasektori toetusega riigi ja avaliku sektori suhtes. Kuid sellega arvestades pole maailm arendamist lõpetanud ja ei tohi meie ka. Niiet neid põhimõtteid võiks tänapäeval vägagi meeles pidada.
[Source] CHALLENGES OF THE GLOBAL INFORMATION SOCIETY - Pekka Himanen 2004
