Ligipääsetavus - Silmade jälgimine

Kuidas olla ligipääsetav inimesele, kes ei suuda oma keha peaaegu üldse liigutada? Stephen Hawkingil oli oma süsteem selle jaoks, kuid see kujutas endas ikka korraliku projekti. Silmade jälgimise tehnoloogiaid üldjuhul ei võeta kui ligipääsetavuse üht põhitala, kuid sellel on potensiaali aidata paljusid inimesi. Paljud asjad on inimelusid aidanud ilma et me sellise eesmärgiga oleks alustanud.

Silmade jälgimise tehnoloogia jaguneb Bitbrain blogi põhjal neljaks üldiseks süsteemiks: [1]

• Peal-stabiliseeritud 
• Kaugjälgimine
• Mobiilne
• Integreeritud

Igal süsteemil on enda tegutsemismeetod ja igat neist neljast ei ole võimalik igapäevaelus kasutada. Kuid igal neljal on enda kasutusväljundid ja piirid.

Peal-stabiliseeritud 

Nende süsteemide põhimõte seisneb selles, et inimese pea on fikseeritud mingi toe peal ja ta ise ei liiguta. Üldine kasutus sellisel meetodil on tavaliselt teadusega seotud uuringud. Ja seda järgmiste märgete pärast:

Positiivsed omadused:

• Täpsus - Kõik silmade jälgimissüsteemid peavad arvestama pea liigutustega. Pea stabiliseerimisega saavad need süsteemid eemaldada silmade jälgimise andmetest vähemalt pea liikumise muutuja. [1]
• Kontrollitud visuaalne kogemus - Näiteks kui pea on fikseeritud asendis, võib teadlane olla kindel, et osaleja sihtmärk on täpselt 15 kraadi kaugusel keskmisest fikseerimispunktist. Kui osaleja saab vabalt liikuda, võib see nurk ekraanile lähemale kummardunud osalejate puhul muutuda. Silma jälgimise uuringud, mille eesmärk on mõista taju ja visuaalset süsteemi, võivad kasu saada kõigi osalejate jaoks ühtse visuaalse kogemuse loomisest. [1]
• Kasutatakse protseduuridega, mis juba pea liikumist fikseerivad. (fMRI, MEG) [1]

Piirangud:

• Kasutaja mugavus ei ole prioriteetne. [1]
• Kõike pea liigutusi ei ole võimalik kontrollida. [1]

Nagu juba mainisin ja on näha. Selle süsteemi üldine kasutus põhineb teadusuuringutel ja mujal protseduurides kus pea juba fikseeritakse ära ja silmade liikumine on väiksema prioriteediga eesmärk. Igapäeva kasutuseks ei ole selline süsteem võimeline.

Kaugjälgimine

Kaugjälgimise põhimõte on arvuti või muu seadme alla paigutatud kaamera, mis oma vaatevälja sees on võimeline silmaliigutusi jälgima. Sellise süsteemi kasutus on juba kordades kättesaadavam ja kasutatavam kui eelmine. 

Positiivsed omadused:

• Loomulik - Kasutaja ei pea ise eriti vaeva nägema et süsteemiga koostööd teha. Kasutaja saab loomulikus positsioonis olla nii kaua, kuni kaamera su silmi korralikult näeb. [1]
• Kontaktivaba - Päris arusaadav. Inimene ei pea kaamerat puudutama või pead fikseerima. [1]
• Ühilduv biosignaalide ja Elektroentsefalograafia tehnoloogiatega - Kuna elektroonika on kasutajast füüsiliselt kaugel on võimalik teha muid katseid ja uuringuid kasutajaga teaduse valdkonnas. [1]

Piirangud:

• Kaamera "Tööala" on piiratud. Kui kaamera sind piisavalt lähedalt ei näe siis ei saa ta su silmi jälgida. [1]
• Telefonide ja tahvelarvutidega on probleem. Kuna ekraan liigub, siis ei ole võimalik usaldusväärselt paigutada kaamerat, mis pidevalt sind enda vaateväljas hoida suudaks. Kui seade ise nurka muudab siis sina ja su silmad kaovad vaateväljast päris kergesti. [1]
• Kui mitu inimest on korraga ekraanil siis ei saa kaamera aru keda ta jälgima peab. [1]
• Segavad peegeldused ja valgused võivad kaamera nägemisvälja blokeerida. Niiet kaamera paigutus valguse ja selle peegelduse suhtes on oluline. [1]

Mobiilne

Mobiilne süsteem kujutab endas seadet mida sa peas kannad.

Seda tüüpi süsteemid nõuavad tavaliselt kaamera või peegli paigutamist ühe silma (monokulaarne) või mõlema (binokli) visuaalsele teele ja täiendavat kaamerat, mis salvestab stseeni või vaatevälja. [1]

Selline konseptsioon on ideaalne igapäevaelu jaoks. See on seade mis on kaasaskantav ja mis ei tekita konflikte muude tegemistega.

Piirangud:

• Peegeldused ja valgused on ikka problemaatiline kaamerate töö suhtes. [1]
• Silma liigutused ja kaamera vaateväli võivad erineda. Mida kvaliteetsem kaamera seda väiksem on tüüpiliselt vaateväli, ning seda tõenäolisem on see et inimene vaatab midagi vaatevälja seest väljaspool. Teistpidi kui vaateväli on silmade ja kaamera vahel võrdne kaotab kaamera osa oma täpsusest. [1]
• Kuna inimene ja kaamera liiguvad koos korraga, ei ole võimalik kasutada standardset kordinaatsüsteemi. [1]

Integreeritud

Integreeritud süsteemid on kõik silmade jälgimise süsteemid mis on ehitatud kusagile mujale seadmesse sisse. Parim näide sellest on virtuaalreaalsuse headsetid, mis sinu silmade liikumist jälgivad mitme teise faktoriga koos. Sellest tulenevalt ei saa integreeritud süsteeme kohelda nagu ülejäänud kolme ning igal lahendusel on erinevad piirangud ja spetsifikatsioonid.

Kokkuvõte

Silmade jälgimise tehnoloogiaid on erinevaid ja kasu võib neist kõigist olla inimestele. Kui fokuseerida praegustele süsteemidele siis on valiku suhtes vaja võtta kontekst arvesse. Kas sul on vaja liikuda? Kas kaameral endal on vaja liikuda? Mida ja kus sa täpsemalt midagi teed?

Suurimad piirangud üldjoones kõigi aktuaalselt kasutatavate tehnoloogiatega on valgus ja kaamerate kvaliteet. Valgus suudab kaamera vaatevälja piirata ning head ja kiirelt reageerivad kaamerad on oluliselt kallimad. Võib-olla kunagi luuakse uuemad lahendused mis lahendavad kõik meie probleemid kuid praeguse seisuga on silmade jälgimine võimas kuid vägagi piiratud tehnoloogia.

Kasutatud kirjandus

[1] https://www.bitbrain.com/blog/eye-tracking-devices