Tehnoloogia, pole vahet kui hea see on, kukuvad üks moment või teine kusagile auku. Kurb reaalsus on see, et rohketel lugudel oleme meie need tegelased kes selle augu kaevavad.
Pettused ei ole unikaalne probleem internetis, me oleme alati üksteist petnud. Kuid mitte kunagi inimajaloos pole pettuse läbiviimine olnud nii mugav ja kiire kui täna. Kui sul on VPN, saad emaili kontosid luua ja oskad Facebookis surfata siis sul vast ei lähe väga kaua aega et leida keegi ullike kelle käest sa raha välja petta saad.
Inimene ei pruugi isegi idioot olla. Vanaema ei pruugi aru saada mida ta teinud on. Tema ajal nähti petumehi näost näkku ja talumehemõistus viis asjad edasi ja lõpptoode olenes sellest et kui hästi sa inimesest aru said. Kui keegi talle täna emaili saadab, et tema konto pannakse kohe kohe kinni kui ta mugavalt paigutatud lingi läbi sisse ei logi, siis missuguste teadmistega tema peaks aru saama et tegu on pettusega? Meile internetiajastu inimestele on see arusaadav, kui mitte läbi millegi muu kui selle et kunagi nooremana juba kukkus sinna lõksu.
Probleemi juur
Tegemist on kultuurilise erinevusega põlvkondade vahel. Internetis valitsed täiesti teine kultuur kui pärismaailmas sest kontekst internetis on täiesti teine. Kui sa oma maja näed siis sa ei mõtle et "Kas see on ikka minu maja?" sest on tõenäoline et sinu majale ei ole täielikult identset ehitist 10 meetrit eemal. Aga internetis on see võimalik. Läbi emaili saadad lingi täiesti normaalsele sisselogimis ekraanile ja peale 10-t minutit hakkab ohver alles mõtlema et "Miks ma ikka veel sisse logida ei saa?". Ja see on eeldusel et see link peale esimest sisselogimisproovi sind pärislehele ümber ei pööra ja ei jäta sulle kahtlustust et kas keegi su parooli varastas.
Lahendused? Leevendused?
Kõigest eelnevalt tulenevalt, ma ei arva et sellele probleemile on lõplik lahendus. See ei ütle palju, after all mis probleemil siin maailmas on lõplik lahendus? Kuid tegemist on minu arust probleemiga mille lahendamine ei too kellegile nüüd liialt kasu või eelist. Lõppkokkuvõttes on inimese enda vastutus et kas ta saab petetud või ei? Ning mingite pettuste puhul on võimalik kiiresti järgi jõudes ülekandele kriips peale tõmmata.
Tehnoloogia nurga alt ei ole väga võimalik midagi korda saata. Raha ülekandmisel on vast võimalik kahtlaste tehingutega paus peale panna kuid see jällegi oletab, et asi mida jahiti oli raha. Inimese enda isiklikku infot see ei kaitse. Võib-olla saaks kahtlaste ühendustega teavitada kedagi, kuid praegu on meil juba browserid mis ütlevad meile et "Connection is Secure". Loomulikult on võimalik seda spetsiifilist lahendust tuunida kuid ma ise arvan et see on ainult probleemile plaastri peale panemine. Vaatamata sellele, et on kohad internetis mis ei ole selle ohutu ühenduse märkega kuid ikka ei proovi keegi midagi varastada. Ning kui inimesed seal soovivad oma asju ajada, siis kuidas nad tulevikus aru saavad et see ohtlik ühendus on eelmisest erinev?
Ainuke teine nurk selle probleemi lahendamise suhtes on korralik koolitus. Ja ma tean, et on olemas häid koolitusi vanuritele ja noortele interneti ohutuse kohta. Kuid nagu kõigi avaliku sektori koolituste ja reklaamikampaaniatega, pole kõigi inimeste koolitamiseks piisavalt ressurssi ega ka soovi. Üldjuhul suures pildis ei huvita väga kedagi kui Tädi Marju Raplast Uganda Keisrile oma pensioni saadab. Politsei teda aitab kuid isegi nemad ei saa ju Aafrikasse lennata et neid vendi isiklikult taga ajada. Ja päeva lõpuks on ikkagi tegemist tema enda veaga. Mõned tunnevad kaasa kuid meil on ju ühiskonnas osati kaldumus et teiste inimeste vaev ja valu meid ei huvita aga iseenda oma leevendamiseks peab taevast ennast lõhkuma.
Lõppkokkuvõtteks. Nii kaua kuni inimene arvuti taga istub saab teda tüssata. Teda saab õpetada ja aidata kuid pole võimalik ehitada süsteemi kus inimest kaitstakse tema enda lolluse eest. Kui sa just "Suure Venna" konseptsiooni tõsiselt ei võta ja kõigile oma enda Terminaatorist Suurt Venda kaasa ei anna kes alati paremini teab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar