IEEE Eetika Koodeks, Analüüs

 Institute of Electrical and Electronics Engineers või siis IEEE on ülemaailmne tarkvaraarendajate ja IT inseneride kutseliit, mille eesmärk on innovatsiooni edendamine läbi oma projektide ja seatud standardite. Enamus igapäevaelus ei näe ega suhtle selle organisatsiooniga, kuid meie terve IT infrastruktuur on tänu nende tööle üles ehitatud. Nende standardid sätestavad selle, kuidas arvutivõrke luua ning mis tehnoloogiaid kuidas kasutada selleks, et kõigil oleks võimalik kasutada seda nagu ühist platvormi. 

Üldises pildis võib öelda et nemad on nagu asjategijad. Ja neil on omal kirja pandud eetikakoodeks, mille suur fookus on arendaja/inseneri suhe teiste inimestega. Nii avalikkuse kui oma kaastöötajatega. Selles blogipostituses analüüsin ma nende koodeksi.

Lühikokkuvõte

Kuigi koodeksil on omad punktid ja spetsiifilised juhised, on see lühidalt kokku võetuna pandud kirja 8 punktina (Mis kõik on otseselt võetud IEEE kirjeldusest) [1]:

• AVALIK – Tarkvarainsenerid tegutsevad kooskõlas avalike huvidega.

• KLIENT JA TÖÖANDJA – Tarkvarainsenerid tegutsevad viisil, mis on nende kliendi ja tööandja parimates huvides kooskõlas avalike huvidega.

• TOODE – Tarkvarainsenerid tagavad, et nende tooted ja nendega seotud muudatused vastavad kõrgeimatele võimalikele kutsestandarditele.

• OTSUSTUS – Tarkvarainsenerid säilitavad oma ametialaste otsuste aususe ja sõltumatuse.

• JUHTIMINE – Tarkvaratehnoloogia juhid ja juhid peavad järgima ja edendama eetilist lähenemist tarkvaraarenduse ja -hoolduse juhtimisele.

• KUTSE – Tarkvarainsenerid edendavad kutseala terviklikkust ja mainet kooskõlas avalike huvidega.

• KOLLEEGID – Tarkvarainsenerid peavad olema oma kolleegide suhtes õiglased ja neid toetavad.

• ISE – Tarkvarainsenerid osalevad elukestvas õppes seoses oma kutseala praktikaga ja edendavad eetilist lähenemist kutsealal tegutsemisele.

Nendest kokkuvõtvatest punktidest on aru saada, et IEEE IT inseneri/arendaja pilt on tugeva fookusega, nagu ma juba enne mainisin, inseneri suhe inimestega. Sellele lisaks on välja toodud individuaalne vastusus ja otsustusväärikus. Mis üldjoones peaks tähendama seda, et vaatamata olukorrale jääb insener oma töös ausaks, ei eira häid tavasid juhi käsu peale ning säilitab oma ametialase proffessionaalsuse.

Järgmiste peatükkidega analüüsin ma igat punkti lähedamalt. 

AVALIK

Selle punkti järgi on arendajal/inseneril kohustus vastudada oma töö eest, tasakaalustada oma, tööandja ja avalikkuse huvid, tarkvara heaks kiita ainult siis kui see on ohutu, hästi testidud ning ei ohusta privaatsust ega keskkonda.

Kokkuvõtvalt tähendab see seda, et arendaja ise vastutab oma töö eest täielikult ja isiklikult garanteerib kvaliteeti ja ohutust. Kaasa arvatud siis kui midagi valesti läheb või keegi soovib uurida sinu rakendust või lahendust. Samaväärne näide enam-vähem oleks see et kokk vastutab oma toidu eest. Kui toidu söömisel kellelgil halb hakkab siis see on tegija vastutus. Kokk vastutab ka selle eest, et tema köök ja tööriistad oleks puhtad ning et tema köögist kahtlast midagi ei väljuks. 

Sama nagu arendajaga. Mõlemad ametid vastutavad oma töö eest ja õige professionaal kohustub end üldises ringis kokku lepitud tavasid jälgima. Kuid vahe seisneb suures osas selles, et ühe arendaja üks projekt võib puudutada sadade tuhandete inimeste andmeid ja elusid.

KLIENT JA TÖÖANDJA

Selle punkti peamine fookus on tööandja suhtel. Alapunktide järgi peab arendaja end kohustuma ausat nõu ja ekspertiisi andma, mitte kasutama ebaseaduslikult või kahtlaselt saadud tarkvara, kasutama kliendi enda vara ja dokumente ainult nii kuidas ette nähtud ja kokku lepitud, hoiduma kliendi enda konfidentsiaalse info jagamist ning teavitada oma klienti projektis probleemide korral.

Üldises pildis peab arendaja oma kliendi huvisid hoidma kõrge tähtsusega, kui need huvid mingi suurema eetilise nõudega ei konflikteeru. Jällegi peegeldub selles arendaja iseseisvus ja enda moraalne kompass. Kui su tööandja soovib konfidentsiaalsust oma klientidega murda ning nende andmeid ebaseduslikult koguda, on see sinu kohustus teda tegevuse ebaseaduslikusest teavitada ning sellist rakendust mitte ehitada.

See on mingil määral unikaalne töötaja ja tööandja suhtes. Mitte küll selle poolest, et teise eriala tööandjad saavad sundida sind tegema midagi ebaseaduslikku, vaid see et töötajal on enne esmaseks fookuseks pandud oma suhe avalikkusega kui tööandjaga juba eetikakoodeksi poolest. Jällegi ei saa öelda, et oma klientide õigustest huvitumine nüüd ülemäära unikaalne on, on tegemist ikkagi faktiga, et ühe arendaja töö võib sadades kordades rohkem inimesi mõjutada kui üks korrupeerunud bürokraat.

TOODE

Sellel punktil pole eriti erilisi punkte, mida otseselt välja tuua saaks. Kõik alapunktid panevad paika täpsema toote arendamise ja toetamise korra. Arendaja peab vastama kõikidele eriala standarditele, peab igasugustel tehnilistel ja eetilistel probleemidel projekti käigus silma peal hoidma, peab oskama hinnata projekti ressursi vajadusi ning sellest teavitama oma ülemusi ning lõpuks peab pakkuma lahendusel toetust ja enne välja laskmist testima rakendust põhjalikult.

OTSUSTUS

Selle punkti eesmärk on jällegi arendaja iseseisev moraalne kompass ja otsustusvõime. Arendaja peab omama objektiivust igasuguse tarkvara ja dokumentide suhtes, ei tohi osaleda petlikus finantstegevuses ja huvikonflikte oma tööga kaasas olevas valdkonnas väljendama kõikidele osapooltele.

Huvitav punkt mida välja tuua on see, et Arendaja peab keelduma osa võtmast nõukogudest mille otsuste tegemises võib arendajal endal olla huvikonflikte. See tähendab, et kui arendajal on endal kasu saada selle nõukogu otsust mõjutada kindla suuna poole ja mitte avaldada enda ekspertiisi.

Sellises kontekstis võib nimetada seda punkti üldiselt kui "Ausus".

JUHTIMINE

Selle punkti üldine eesmärk on effektiivse ja eetilise juhtimisstiili kirjeldamine. Olla teadlik oma töötajate kompetentsusest ja olla kindel nende standardite teadmistest. Olla aus ja kompenseerida ning edutada oma alluvaid vastavalt tööle ja effektiivsusele. Jällegi on fookus moraalsuse peal, ning siin on eraldi välja toodud ka punkt, et: "Juht ei tohi karistada kedagi eetiliste probleemide väljatoomisest."

KUTSE

Kutse all mõeldakse arendaja/inseneri võimekust ja tahet oma professionaalsuse ja töökoha edendamist effektiivsuse ja eetika suhtes. Üldises pildis on mitmed punktid samad mis toote all, kuid siin punktis on rohkem tähelepanu pandud sinu kutse väärikuse talletamisele. Näiteks, mitte võtta osa firma tööst mis ei ühildu praegult kirjeldatud eetikakoodeksiga.

KOLLEEGID

Selle punkti eesmärk on tarkvara inseneride ja nende kolleegide vahelist toetavat õhkkonda kirjeldada. Peamised alapunktid kujutavad endas nende abistamist oma erialases edenemises, kuulata nende arvamusi ja muid muresid, aidata uuel kolleegil uude keskkonda sisse elada ning nende töö eest neid tunnustada.

Üpris standartne kolleegivaheline koodeks. Kuid nagu tööandja punktis on siin ka välja toodud üks erand, kus kolleegid võivad üksteise pädevust ja kompetentsust kahtlustada. Ja see erand on jällegi muude suuremate eetiliste probleemide ignoreerimisel või tekkel.

ISE

Viimase punkti all mõeldakse peamiselt arendaja/inseneri osavõttu elupikast õppest oma ameti suhtes ning kõikide eelnevate pädevuste/oskuste edendamist. Oma teadmisi tuleb edendada, oma vigadest tuleb õppida, dokumentatsiooni loomise võimekust tuleb parandada ning tuleb õppida seadusega ja eetikaga seotud kontekste ja situatsioone mis neile endale võib mingil ajal kasulik olla.

Kasutatud kirjandus / Koodeksi Allikas

[1] IEEE Code of Ethics : https://www.computer.org/education/code-of-ethics

Pettused ja Manipulatsioon - Inimlüli Tehnoloogias

 Tehnoloogia, pole vahet kui hea see on, kukuvad üks moment või teine kusagile auku. Kurb reaalsus on see, et rohketel lugudel oleme meie need tegelased kes selle augu kaevavad. 

Pettused ei ole unikaalne probleem internetis, me oleme alati üksteist petnud. Kuid mitte kunagi inimajaloos pole pettuse läbiviimine olnud nii mugav ja kiire kui täna. Kui sul on VPN, saad emaili kontosid luua ja oskad Facebookis surfata siis sul vast ei lähe väga kaua aega et leida keegi ullike kelle käest sa raha välja petta saad.

Inimene ei pruugi isegi idioot olla. Vanaema ei pruugi aru saada mida ta teinud on. Tema ajal nähti petumehi näost näkku ja talumehemõistus viis asjad edasi ja lõpptoode olenes sellest et kui hästi sa inimesest aru said. Kui keegi talle täna emaili saadab, et tema konto pannakse kohe kohe kinni kui ta mugavalt paigutatud lingi läbi sisse ei logi, siis missuguste teadmistega tema peaks aru saama et tegu on pettusega? Meile internetiajastu inimestele on see arusaadav, kui mitte läbi millegi muu kui selle et kunagi nooremana juba kukkus sinna lõksu.

Probleemi juur

Tegemist on kultuurilise erinevusega põlvkondade vahel. Internetis valitsed täiesti teine kultuur kui pärismaailmas sest kontekst internetis on täiesti teine. Kui sa oma maja näed siis sa ei mõtle et "Kas see on ikka minu maja?" sest on tõenäoline et sinu majale ei ole täielikult identset ehitist 10 meetrit eemal. Aga internetis on see võimalik. Läbi emaili saadad lingi täiesti normaalsele sisselogimis ekraanile ja peale 10-t minutit hakkab ohver alles mõtlema et "Miks ma ikka veel sisse logida ei saa?". Ja see on eeldusel et see link peale esimest sisselogimisproovi sind pärislehele ümber ei pööra ja ei jäta sulle kahtlustust et kas keegi su parooli varastas.

Lahendused? Leevendused?

Kõigest eelnevalt tulenevalt, ma ei arva et sellele probleemile on lõplik lahendus. See ei ütle palju, after all mis probleemil siin maailmas on lõplik lahendus? Kuid tegemist on minu arust probleemiga mille lahendamine ei too kellegile nüüd liialt kasu või eelist. Lõppkokkuvõttes on inimese enda vastutus et kas ta saab petetud või ei? Ning mingite pettuste puhul on võimalik kiiresti järgi jõudes ülekandele kriips peale tõmmata. 

Tehnoloogia nurga alt ei ole väga võimalik midagi korda saata. Raha ülekandmisel on vast võimalik kahtlaste tehingutega paus peale panna kuid see jällegi oletab, et asi mida jahiti oli raha. Inimese enda isiklikku infot see ei kaitse. Võib-olla saaks kahtlaste ühendustega teavitada kedagi, kuid praegu on meil juba browserid mis ütlevad meile et "Connection is Secure". Loomulikult on võimalik seda spetsiifilist lahendust tuunida kuid ma ise arvan et see on ainult probleemile plaastri peale panemine. Vaatamata sellele, et on kohad internetis mis ei ole selle ohutu ühenduse märkega kuid ikka ei proovi keegi midagi varastada. Ning kui inimesed seal soovivad oma asju ajada, siis kuidas nad tulevikus aru saavad et see ohtlik ühendus on eelmisest erinev?

Ainuke teine nurk selle probleemi lahendamise suhtes on korralik koolitus. Ja ma tean, et on olemas häid koolitusi vanuritele ja noortele interneti ohutuse kohta. Kuid nagu kõigi avaliku sektori koolituste ja reklaamikampaaniatega, pole kõigi inimeste koolitamiseks piisavalt ressurssi ega ka soovi. Üldjuhul suures pildis ei huvita väga kedagi kui Tädi Marju Raplast Uganda Keisrile oma pensioni saadab. Politsei teda aitab kuid isegi nemad ei saa ju Aafrikasse lennata et neid vendi isiklikult taga ajada. Ja päeva lõpuks on ikkagi tegemist tema enda veaga. Mõned tunnevad kaasa kuid meil on ju ühiskonnas osati kaldumus et teiste inimeste vaev ja valu meid ei huvita aga iseenda oma leevendamiseks peab taevast ennast lõhkuma.

Lõppkokkuvõtteks. Nii kaua kuni inimene arvuti taga istub saab teda tüssata. Teda saab õpetada ja aidata kuid pole võimalik ehitada süsteemi kus inimest kaitstakse tema enda lolluse eest. Kui sa just "Suure Venna" konseptsiooni tõsiselt ei võta ja kõigile oma enda Terminaatorist Suurt Venda kaasa ei anna kes alati paremini teab.