IEEE Eetika Koodeks, Analüüs

 Institute of Electrical and Electronics Engineers või siis IEEE on ülemaailmne tarkvaraarendajate ja IT inseneride kutseliit, mille eesmärk on innovatsiooni edendamine läbi oma projektide ja seatud standardite. Enamus igapäevaelus ei näe ega suhtle selle organisatsiooniga, kuid meie terve IT infrastruktuur on tänu nende tööle üles ehitatud. Nende standardid sätestavad selle, kuidas arvutivõrke luua ning mis tehnoloogiaid kuidas kasutada selleks, et kõigil oleks võimalik kasutada seda nagu ühist platvormi. 

Üldises pildis võib öelda et nemad on nagu asjategijad. Ja neil on omal kirja pandud eetikakoodeks, mille suur fookus on arendaja/inseneri suhe teiste inimestega. Nii avalikkuse kui oma kaastöötajatega. Selles blogipostituses analüüsin ma nende koodeksi.

Lühikokkuvõte

Kuigi koodeksil on omad punktid ja spetsiifilised juhised, on see lühidalt kokku võetuna pandud kirja 8 punktina (Mis kõik on otseselt võetud IEEE kirjeldusest) [1]:

• AVALIK – Tarkvarainsenerid tegutsevad kooskõlas avalike huvidega.

• KLIENT JA TÖÖANDJA – Tarkvarainsenerid tegutsevad viisil, mis on nende kliendi ja tööandja parimates huvides kooskõlas avalike huvidega.

• TOODE – Tarkvarainsenerid tagavad, et nende tooted ja nendega seotud muudatused vastavad kõrgeimatele võimalikele kutsestandarditele.

• OTSUSTUS – Tarkvarainsenerid säilitavad oma ametialaste otsuste aususe ja sõltumatuse.

• JUHTIMINE – Tarkvaratehnoloogia juhid ja juhid peavad järgima ja edendama eetilist lähenemist tarkvaraarenduse ja -hoolduse juhtimisele.

• KUTSE – Tarkvarainsenerid edendavad kutseala terviklikkust ja mainet kooskõlas avalike huvidega.

• KOLLEEGID – Tarkvarainsenerid peavad olema oma kolleegide suhtes õiglased ja neid toetavad.

• ISE – Tarkvarainsenerid osalevad elukestvas õppes seoses oma kutseala praktikaga ja edendavad eetilist lähenemist kutsealal tegutsemisele.

Nendest kokkuvõtvatest punktidest on aru saada, et IEEE IT inseneri/arendaja pilt on tugeva fookusega, nagu ma juba enne mainisin, inseneri suhe inimestega. Sellele lisaks on välja toodud individuaalne vastusus ja otsustusväärikus. Mis üldjoones peaks tähendama seda, et vaatamata olukorrale jääb insener oma töös ausaks, ei eira häid tavasid juhi käsu peale ning säilitab oma ametialase proffessionaalsuse.

Järgmiste peatükkidega analüüsin ma igat punkti lähedamalt. 

AVALIK

Selle punkti järgi on arendajal/inseneril kohustus vastudada oma töö eest, tasakaalustada oma, tööandja ja avalikkuse huvid, tarkvara heaks kiita ainult siis kui see on ohutu, hästi testidud ning ei ohusta privaatsust ega keskkonda.

Kokkuvõtvalt tähendab see seda, et arendaja ise vastutab oma töö eest täielikult ja isiklikult garanteerib kvaliteeti ja ohutust. Kaasa arvatud siis kui midagi valesti läheb või keegi soovib uurida sinu rakendust või lahendust. Samaväärne näide enam-vähem oleks see et kokk vastutab oma toidu eest. Kui toidu söömisel kellelgil halb hakkab siis see on tegija vastutus. Kokk vastutab ka selle eest, et tema köök ja tööriistad oleks puhtad ning et tema köögist kahtlast midagi ei väljuks. 

Sama nagu arendajaga. Mõlemad ametid vastutavad oma töö eest ja õige professionaal kohustub end üldises ringis kokku lepitud tavasid jälgima. Kuid vahe seisneb suures osas selles, et ühe arendaja üks projekt võib puudutada sadade tuhandete inimeste andmeid ja elusid.

KLIENT JA TÖÖANDJA

Selle punkti peamine fookus on tööandja suhtel. Alapunktide järgi peab arendaja end kohustuma ausat nõu ja ekspertiisi andma, mitte kasutama ebaseaduslikult või kahtlaselt saadud tarkvara, kasutama kliendi enda vara ja dokumente ainult nii kuidas ette nähtud ja kokku lepitud, hoiduma kliendi enda konfidentsiaalse info jagamist ning teavitada oma klienti projektis probleemide korral.

Üldises pildis peab arendaja oma kliendi huvisid hoidma kõrge tähtsusega, kui need huvid mingi suurema eetilise nõudega ei konflikteeru. Jällegi peegeldub selles arendaja iseseisvus ja enda moraalne kompass. Kui su tööandja soovib konfidentsiaalsust oma klientidega murda ning nende andmeid ebaseduslikult koguda, on see sinu kohustus teda tegevuse ebaseaduslikusest teavitada ning sellist rakendust mitte ehitada.

See on mingil määral unikaalne töötaja ja tööandja suhtes. Mitte küll selle poolest, et teise eriala tööandjad saavad sundida sind tegema midagi ebaseaduslikku, vaid see et töötajal on enne esmaseks fookuseks pandud oma suhe avalikkusega kui tööandjaga juba eetikakoodeksi poolest. Jällegi ei saa öelda, et oma klientide õigustest huvitumine nüüd ülemäära unikaalne on, on tegemist ikkagi faktiga, et ühe arendaja töö võib sadades kordades rohkem inimesi mõjutada kui üks korrupeerunud bürokraat.

TOODE

Sellel punktil pole eriti erilisi punkte, mida otseselt välja tuua saaks. Kõik alapunktid panevad paika täpsema toote arendamise ja toetamise korra. Arendaja peab vastama kõikidele eriala standarditele, peab igasugustel tehnilistel ja eetilistel probleemidel projekti käigus silma peal hoidma, peab oskama hinnata projekti ressursi vajadusi ning sellest teavitama oma ülemusi ning lõpuks peab pakkuma lahendusel toetust ja enne välja laskmist testima rakendust põhjalikult.

OTSUSTUS

Selle punkti eesmärk on jällegi arendaja iseseisev moraalne kompass ja otsustusvõime. Arendaja peab omama objektiivust igasuguse tarkvara ja dokumentide suhtes, ei tohi osaleda petlikus finantstegevuses ja huvikonflikte oma tööga kaasas olevas valdkonnas väljendama kõikidele osapooltele.

Huvitav punkt mida välja tuua on see, et Arendaja peab keelduma osa võtmast nõukogudest mille otsuste tegemises võib arendajal endal olla huvikonflikte. See tähendab, et kui arendajal on endal kasu saada selle nõukogu otsust mõjutada kindla suuna poole ja mitte avaldada enda ekspertiisi.

Sellises kontekstis võib nimetada seda punkti üldiselt kui "Ausus".

JUHTIMINE

Selle punkti üldine eesmärk on effektiivse ja eetilise juhtimisstiili kirjeldamine. Olla teadlik oma töötajate kompetentsusest ja olla kindel nende standardite teadmistest. Olla aus ja kompenseerida ning edutada oma alluvaid vastavalt tööle ja effektiivsusele. Jällegi on fookus moraalsuse peal, ning siin on eraldi välja toodud ka punkt, et: "Juht ei tohi karistada kedagi eetiliste probleemide väljatoomisest."

KUTSE

Kutse all mõeldakse arendaja/inseneri võimekust ja tahet oma professionaalsuse ja töökoha edendamist effektiivsuse ja eetika suhtes. Üldises pildis on mitmed punktid samad mis toote all, kuid siin punktis on rohkem tähelepanu pandud sinu kutse väärikuse talletamisele. Näiteks, mitte võtta osa firma tööst mis ei ühildu praegult kirjeldatud eetikakoodeksiga.

KOLLEEGID

Selle punkti eesmärk on tarkvara inseneride ja nende kolleegide vahelist toetavat õhkkonda kirjeldada. Peamised alapunktid kujutavad endas nende abistamist oma erialases edenemises, kuulata nende arvamusi ja muid muresid, aidata uuel kolleegil uude keskkonda sisse elada ning nende töö eest neid tunnustada.

Üpris standartne kolleegivaheline koodeks. Kuid nagu tööandja punktis on siin ka välja toodud üks erand, kus kolleegid võivad üksteise pädevust ja kompetentsust kahtlustada. Ja see erand on jällegi muude suuremate eetiliste probleemide ignoreerimisel või tekkel.

ISE

Viimase punkti all mõeldakse peamiselt arendaja/inseneri osavõttu elupikast õppest oma ameti suhtes ning kõikide eelnevate pädevuste/oskuste edendamist. Oma teadmisi tuleb edendada, oma vigadest tuleb õppida, dokumentatsiooni loomise võimekust tuleb parandada ning tuleb õppida seadusega ja eetikaga seotud kontekste ja situatsioone mis neile endale võib mingil ajal kasulik olla.

Kasutatud kirjandus / Koodeksi Allikas

[1] IEEE Code of Ethics : https://www.computer.org/education/code-of-ethics

Pettused ja Manipulatsioon - Inimlüli Tehnoloogias

 Tehnoloogia, pole vahet kui hea see on, kukuvad üks moment või teine kusagile auku. Kurb reaalsus on see, et rohketel lugudel oleme meie need tegelased kes selle augu kaevavad. 

Pettused ei ole unikaalne probleem internetis, me oleme alati üksteist petnud. Kuid mitte kunagi inimajaloos pole pettuse läbiviimine olnud nii mugav ja kiire kui täna. Kui sul on VPN, saad emaili kontosid luua ja oskad Facebookis surfata siis sul vast ei lähe väga kaua aega et leida keegi ullike kelle käest sa raha välja petta saad.

Inimene ei pruugi isegi idioot olla. Vanaema ei pruugi aru saada mida ta teinud on. Tema ajal nähti petumehi näost näkku ja talumehemõistus viis asjad edasi ja lõpptoode olenes sellest et kui hästi sa inimesest aru said. Kui keegi talle täna emaili saadab, et tema konto pannakse kohe kohe kinni kui ta mugavalt paigutatud lingi läbi sisse ei logi, siis missuguste teadmistega tema peaks aru saama et tegu on pettusega? Meile internetiajastu inimestele on see arusaadav, kui mitte läbi millegi muu kui selle et kunagi nooremana juba kukkus sinna lõksu.

Probleemi juur

Tegemist on kultuurilise erinevusega põlvkondade vahel. Internetis valitsed täiesti teine kultuur kui pärismaailmas sest kontekst internetis on täiesti teine. Kui sa oma maja näed siis sa ei mõtle et "Kas see on ikka minu maja?" sest on tõenäoline et sinu majale ei ole täielikult identset ehitist 10 meetrit eemal. Aga internetis on see võimalik. Läbi emaili saadad lingi täiesti normaalsele sisselogimis ekraanile ja peale 10-t minutit hakkab ohver alles mõtlema et "Miks ma ikka veel sisse logida ei saa?". Ja see on eeldusel et see link peale esimest sisselogimisproovi sind pärislehele ümber ei pööra ja ei jäta sulle kahtlustust et kas keegi su parooli varastas.

Lahendused? Leevendused?

Kõigest eelnevalt tulenevalt, ma ei arva et sellele probleemile on lõplik lahendus. See ei ütle palju, after all mis probleemil siin maailmas on lõplik lahendus? Kuid tegemist on minu arust probleemiga mille lahendamine ei too kellegile nüüd liialt kasu või eelist. Lõppkokkuvõttes on inimese enda vastutus et kas ta saab petetud või ei? Ning mingite pettuste puhul on võimalik kiiresti järgi jõudes ülekandele kriips peale tõmmata. 

Tehnoloogia nurga alt ei ole väga võimalik midagi korda saata. Raha ülekandmisel on vast võimalik kahtlaste tehingutega paus peale panna kuid see jällegi oletab, et asi mida jahiti oli raha. Inimese enda isiklikku infot see ei kaitse. Võib-olla saaks kahtlaste ühendustega teavitada kedagi, kuid praegu on meil juba browserid mis ütlevad meile et "Connection is Secure". Loomulikult on võimalik seda spetsiifilist lahendust tuunida kuid ma ise arvan et see on ainult probleemile plaastri peale panemine. Vaatamata sellele, et on kohad internetis mis ei ole selle ohutu ühenduse märkega kuid ikka ei proovi keegi midagi varastada. Ning kui inimesed seal soovivad oma asju ajada, siis kuidas nad tulevikus aru saavad et see ohtlik ühendus on eelmisest erinev?

Ainuke teine nurk selle probleemi lahendamise suhtes on korralik koolitus. Ja ma tean, et on olemas häid koolitusi vanuritele ja noortele interneti ohutuse kohta. Kuid nagu kõigi avaliku sektori koolituste ja reklaamikampaaniatega, pole kõigi inimeste koolitamiseks piisavalt ressurssi ega ka soovi. Üldjuhul suures pildis ei huvita väga kedagi kui Tädi Marju Raplast Uganda Keisrile oma pensioni saadab. Politsei teda aitab kuid isegi nemad ei saa ju Aafrikasse lennata et neid vendi isiklikult taga ajada. Ja päeva lõpuks on ikkagi tegemist tema enda veaga. Mõned tunnevad kaasa kuid meil on ju ühiskonnas osati kaldumus et teiste inimeste vaev ja valu meid ei huvita aga iseenda oma leevendamiseks peab taevast ennast lõhkuma.

Lõppkokkuvõtteks. Nii kaua kuni inimene arvuti taga istub saab teda tüssata. Teda saab õpetada ja aidata kuid pole võimalik ehitada süsteemi kus inimest kaitstakse tema enda lolluse eest. Kui sa just "Suure Venna" konseptsiooni tõsiselt ei võta ja kõigile oma enda Terminaatorist Suurt Venda kaasa ei anna kes alati paremini teab.

Ligipääsetavus - Silmade jälgimine

Kuidas olla ligipääsetav inimesele, kes ei suuda oma keha peaaegu üldse liigutada? Stephen Hawkingil oli oma süsteem selle jaoks, kuid see kujutas endas ikka korraliku projekti. Silmade jälgimise tehnoloogiaid üldjuhul ei võeta kui ligipääsetavuse üht põhitala, kuid sellel on potensiaali aidata paljusid inimesi. Paljud asjad on inimelusid aidanud ilma et me sellise eesmärgiga oleks alustanud.

Silmade jälgimise tehnoloogia jaguneb Bitbrain blogi põhjal neljaks üldiseks süsteemiks: [1]

• Peal-stabiliseeritud 
• Kaugjälgimine
• Mobiilne
• Integreeritud

Igal süsteemil on enda tegutsemismeetod ja igat neist neljast ei ole võimalik igapäevaelus kasutada. Kuid igal neljal on enda kasutusväljundid ja piirid.

Peal-stabiliseeritud 

Nende süsteemide põhimõte seisneb selles, et inimese pea on fikseeritud mingi toe peal ja ta ise ei liiguta. Üldine kasutus sellisel meetodil on tavaliselt teadusega seotud uuringud. Ja seda järgmiste märgete pärast:

Positiivsed omadused:

• Täpsus - Kõik silmade jälgimissüsteemid peavad arvestama pea liigutustega. Pea stabiliseerimisega saavad need süsteemid eemaldada silmade jälgimise andmetest vähemalt pea liikumise muutuja. [1]
• Kontrollitud visuaalne kogemus - Näiteks kui pea on fikseeritud asendis, võib teadlane olla kindel, et osaleja sihtmärk on täpselt 15 kraadi kaugusel keskmisest fikseerimispunktist. Kui osaleja saab vabalt liikuda, võib see nurk ekraanile lähemale kummardunud osalejate puhul muutuda. Silma jälgimise uuringud, mille eesmärk on mõista taju ja visuaalset süsteemi, võivad kasu saada kõigi osalejate jaoks ühtse visuaalse kogemuse loomisest. [1]
• Kasutatakse protseduuridega, mis juba pea liikumist fikseerivad. (fMRI, MEG) [1]

Piirangud:

• Kasutaja mugavus ei ole prioriteetne. [1]
• Kõike pea liigutusi ei ole võimalik kontrollida. [1]

Nagu juba mainisin ja on näha. Selle süsteemi üldine kasutus põhineb teadusuuringutel ja mujal protseduurides kus pea juba fikseeritakse ära ja silmade liikumine on väiksema prioriteediga eesmärk. Igapäeva kasutuseks ei ole selline süsteem võimeline.

Kaugjälgimine

Kaugjälgimise põhimõte on arvuti või muu seadme alla paigutatud kaamera, mis oma vaatevälja sees on võimeline silmaliigutusi jälgima. Sellise süsteemi kasutus on juba kordades kättesaadavam ja kasutatavam kui eelmine. 

Positiivsed omadused:

• Loomulik - Kasutaja ei pea ise eriti vaeva nägema et süsteemiga koostööd teha. Kasutaja saab loomulikus positsioonis olla nii kaua, kuni kaamera su silmi korralikult näeb. [1]
• Kontaktivaba - Päris arusaadav. Inimene ei pea kaamerat puudutama või pead fikseerima. [1]
• Ühilduv biosignaalide ja Elektroentsefalograafia tehnoloogiatega - Kuna elektroonika on kasutajast füüsiliselt kaugel on võimalik teha muid katseid ja uuringuid kasutajaga teaduse valdkonnas. [1]

Piirangud:

• Kaamera "Tööala" on piiratud. Kui kaamera sind piisavalt lähedalt ei näe siis ei saa ta su silmi jälgida. [1]
• Telefonide ja tahvelarvutidega on probleem. Kuna ekraan liigub, siis ei ole võimalik usaldusväärselt paigutada kaamerat, mis pidevalt sind enda vaateväljas hoida suudaks. Kui seade ise nurka muudab siis sina ja su silmad kaovad vaateväljast päris kergesti. [1]
• Kui mitu inimest on korraga ekraanil siis ei saa kaamera aru keda ta jälgima peab. [1]
• Segavad peegeldused ja valgused võivad kaamera nägemisvälja blokeerida. Niiet kaamera paigutus valguse ja selle peegelduse suhtes on oluline. [1]

Mobiilne

Mobiilne süsteem kujutab endas seadet mida sa peas kannad.

Seda tüüpi süsteemid nõuavad tavaliselt kaamera või peegli paigutamist ühe silma (monokulaarne) või mõlema (binokli) visuaalsele teele ja täiendavat kaamerat, mis salvestab stseeni või vaatevälja. [1]

Selline konseptsioon on ideaalne igapäevaelu jaoks. See on seade mis on kaasaskantav ja mis ei tekita konflikte muude tegemistega.

Piirangud:

• Peegeldused ja valgused on ikka problemaatiline kaamerate töö suhtes. [1]
• Silma liigutused ja kaamera vaateväli võivad erineda. Mida kvaliteetsem kaamera seda väiksem on tüüpiliselt vaateväli, ning seda tõenäolisem on see et inimene vaatab midagi vaatevälja seest väljaspool. Teistpidi kui vaateväli on silmade ja kaamera vahel võrdne kaotab kaamera osa oma täpsusest. [1]
• Kuna inimene ja kaamera liiguvad koos korraga, ei ole võimalik kasutada standardset kordinaatsüsteemi. [1]

Integreeritud

Integreeritud süsteemid on kõik silmade jälgimise süsteemid mis on ehitatud kusagile mujale seadmesse sisse. Parim näide sellest on virtuaalreaalsuse headsetid, mis sinu silmade liikumist jälgivad mitme teise faktoriga koos. Sellest tulenevalt ei saa integreeritud süsteeme kohelda nagu ülejäänud kolme ning igal lahendusel on erinevad piirangud ja spetsifikatsioonid.

Kokkuvõte

Silmade jälgimise tehnoloogiaid on erinevaid ja kasu võib neist kõigist olla inimestele. Kui fokuseerida praegustele süsteemidele siis on valiku suhtes vaja võtta kontekst arvesse. Kas sul on vaja liikuda? Kas kaameral endal on vaja liikuda? Mida ja kus sa täpsemalt midagi teed?

Suurimad piirangud üldjoones kõigi aktuaalselt kasutatavate tehnoloogiatega on valgus ja kaamerate kvaliteet. Valgus suudab kaamera vaatevälja piirata ning head ja kiirelt reageerivad kaamerad on oluliselt kallimad. Võib-olla kunagi luuakse uuemad lahendused mis lahendavad kõik meie probleemid kuid praeguse seisuga on silmade jälgimine võimas kuid vägagi piiratud tehnoloogia.

Kasutatud kirjandus

[1] https://www.bitbrain.com/blog/eye-tracking-devices

Kaks näidet kasutatavusest veebis

 Selles analüüsis toon 2 näidet kasutatavusest veebis. Ühe hea ja ühe halva.

Eesti Keele Instituudi kodulehekülg

www.eki.ee

Eesti Keele Instituudi (Lühidalt EKI) kodulehekülg on minu arust pigem negatiivne näide kasutatavusest. Ma ei väida et see kohutav on, kuid asi võiks parem olla ja nad ise pakuvad ühte oma teenust nähtavalt parema kasutajaliidesega (Mille ma toon välja kohe positiivse näitena).

Alustame Õpitatavusest. Kõike saab õppida piisava ajaga, kuid siin leheküljel seda teeb raskemaks ta üldine kujundus. Esilehel on tal kolmes erinevas kohas üldine menüüriba. Lisaks sellele on ülemine rida kõrvale pandud pigem tehnilisele või teadja teabele. St inimene kes juba tead mida ta otsib. Tavakülastajale informatsioon on paremalpool lehte. Avalik teave, meedia, koolitused, kontakt. Ja paremal all nurgas on pakutavad teenused ja projektid. Isiklikult vaidleksin, et üldkülastajale peaks informatsioon just kõige kättesaadavam olla. Lisaks võiks kõik need kolm pikka menüüd panna ühte kokku kolme rippmenüüga.

Tõhusus. Suurima tõenäosusega tavapärane külastaja sellel leheküljel on kas keelehuviline, otsib õigekirja suhtes abi või soovib mingitest üritustest osa võtta. Kui kasutajal on lehekülg selge siis nendele on ligipääs arusaadav. Sõnaveeb suurelt erinev, selle all on kohe tasuta keelenõu, sõnaraamatud on erineva tooniga välja toodud ning koolitused on kohe eraldi lingi all. Tõhususe poolest on lehekülg efektiivne.

Meeldejäävus. Üldiselt on asju meelde tuletada võimalik. Kuigi ma arvan et sellel kodelehel võib asi aega võtta rohkem kui mõnel teisel. Vanemate inimestega, kes ei ole harjunud internetis käimisega võivad rohkem vaeva näha ka selle arvelt, et tekst on üldiselt väike ja vahelehtedel võib seda palju olla. Isegi kui ei räägi vanematest inimestest, on see disaini poolest ikkagi lohakamal poolel.

Vigu ma otseselt ei leidnud, mis lehekülje kasutamist suures pildis piirata võiksid. Aga üldises mõttes tooksin välja paar disainiviga, mis mulle isiklikult silma jäid. "Meedianuppude" lingi all on suures ja pikas nimekirjas üles pandud kõiksugused artiklid ja "keelesäutsud" nagu nad ise nimetanud oma sisu. Sellises pikas navigeerimine on raske ja ma ei näe sellel lehel eriti muud kasu kui arhiveerida kõiki kirjutisi. Ma kahtlustan osaliselt, et selles asi ongi kuid ma siis ei oska välja nuputada, et miks see link üldkasutaja menüüs üleüldse on?

Rahulolu on iga inimese enda definitsioon. Kuid ise ma ütleksin, et peale esimest külastust ma sellele lehele ei naaseks kui mul oma vajadused täidetud on. Kui leiad üles sõnaveebi siis jätad selle lingi meelde ja enam ei ole vajadust EKI lehele tagasi tulla.

EKI Sõnaveeb

www.sõnaveeb.ee

Sõnaveebi ma tooks nüüd hea näitena kasutatavuse poole pealt. Selle leheküljega ma pikka nimekirja ei kirjuta, kuna ma saan võrrelda eelmistega ja kohe välja tuua mis erinev ja parem minu arust on.

Esiteks on leht otsekohene. Nagu Google, kohe on sul otsinguriba mis ütleb sulle mida otsida. Ja nagu Google pakub sõnaveeb sulle pooliku sõna kirjutamise pealt juba mingeid vasteid või võimalikke otsinguid. Lehe kasutus on arusaadav, ning selle kasutamine on juba otsingumootoritega enam-vähem kõigile pähe põletatud.

Järgmisel lehel läheb küll asi veidi raskemaks.

Kuigi sisu on enamjaolt arusaadav ja ei ole liiga sõnarohke, on esialgne mulje ikkagi kuidagi tehniline selle abil et vasakul on sõnaga seotud info ja paremal on sosed, vormid, ühendid ja muud osati teemasse haakuvat infot. See võtab küll veidi aega, et aru saada täpsemalt mis info on mis kuid võrreldes õigekeelsussõnaraamatu otsinguga on tegemist lihtsa infojaotusega.

Lisaks kui otsid mitme tähendusega sõna nagu "mark" siis leiad üleval eraldi riba, mis võimaldab sul vahetada sellele definitsioonile mida sina otsid. Lisaks liidab sõnaveeb mitmed sõnastikud kokku ja annab kõikidest vajaliku info. EKI ühendsõnastik, oskussõnastikud, terminivõrgustik.

Üleüldiselt ma pakuks et kasutaja rahulolu EKI sõnaveebiga võib olla päris hea. Sa leiad oma sõnale kiire vaste, kasutajaliides näeb visuaalselt hea välja ning informatsiooni on palju kuid see on ilusasti jaotatud tükkideks.

Tarkvara- ja ärimudelid

Tarkvaramudeli analüüs?

Ma pean ausalt tõdema, et ma ei oska analüüsida tarkvaramudelit mõne konkreetse projekti näitel kui ma pole osa võtnud selle projekti arengust. Kuidas ma analüüsin projekti mudelit kui ma ei tea mis mudelit seal rakendati või ei oska üles leida põhajlikku arenduspäevikut?

Asi mida ma suudan ja mida ma oskan, on analüüsida mingit kindlat rakendust või siis eesmärki. Ning mis erinevad mudelid sellel võivad olla kasulikud või mitte.

Arvutimängu loomine

Arvutimänge on mitmeid ja nende tegemiste meetodeid on mitmeid. Üldine mudel mängu loomisel algab ideest ja konseptsioonist. Selle alusel hakatakse asja looma ning mitmete asjadega võib juhtuda muutusi ning mingeid asju võidakse välja jätta üldse. Asi kulmineerub mängu turule laskmisega, kus kasutajad üldjuhul leiavad mitmeid vigu ning mis tuleb seejärel parandada. Mingites olukordades on suuremaid asju vaja parandada ning see võib võtta kauem.

Sellise kirjelduse järgi saab mudeli valikul panna kirja 2 vajadust. Esiteks on vaja põhjalikult asja testida ning teiseks peab mudel olema paindlik. Peale projekti avaldamist peab olema võimalik tagasi minna eelnevatesse etappidesse et asi ära parandada. Kui mudel seda ei soodusta siis on tegemist väga valuliku hooldus perioodiga. Nendele kahele toetudes võib kosemudeli välja arvata.

Kuigi kosemudel on hea alus ja otseselt ei ole seal midagi valesti, on tegemist vägagi üldiste sammudega mida mängu arendamisel peaks toimuma mitu korda läbi terve projekti. Kui iga uue paranduse või toimingu lisamisel peab terve mudeli uuesti läbi töötama siis on paranduste tegemine kohutavalt aeglane ja su mängijad ei soovi pikaajaliselt mängida mängu mis ei tööta. Täpselt sama kriitigaga ühineb V-mudel

Sammsammuline mudel esmapilgul tundub nagu aksepteeritav variant. Kuid juba definitsioonipõhiselt on samsammuline mudel koskmudeli mitmekordne kordamine. Mängu suhtes on oluline hea baastoode välja anda ja siis selle põhjal tööd veel lisaks teha. Sammsammulise mudeli üks halvimaid näide on "Early Access" mängutrend, kus mäng antakse välja vaid osaliselt lõpetatud ning täieliku versiooni jaoks tuleb oodata arenguprotsessi najal. Mis ootab seda, et mängija mängib mängu, talle meeldib see ning ta tuleb 3 kuu pärast tagasi et terve asi läbi mängida sinu 1 või 2 uue tegevusega. Mängijad üldjuhul ei pea ainult sini mängul silma peal nagu ajalehel, ning sellele loota on päris halb ärimudel. Kuigi pean tõdema, et selle mudeli effektiivsus oleneb suures osas sellest et kas sa annad välja algselt juba täielikult mängitava versiooni või poolmängitava. Ja sammsammulise mudelile tegin karuteene sellega et oletasin algselt et tegemist on poolmängitavaga. Pigem oleks Early Access võib-olla rohkem spiraalmudeli näide.

Kordustega ehk siis iteratiivne mudel võib juba päris hästi sobida. Tegemist on mudeliga, kus peale igat uut implementatsiooni toimub testimine ja kasutajatega läbi rääkimine. Kuigi siin näeb uuesti, et tekib küsimus muus kui arendusmudelis. Et kas mäng lastakse välja täismängitavas või poolmängitavas.

Kokkuvõtvalt

Mudelite suhtes on aksepteeritavad kõik mudelid mis endas kujutavad iteratsiooni ja lahenduse analüüsi põhjal asja muutmist. Sammsammuline, Iteratiivne ja Spiraal. Asi millest terve projekti edukus oleneb on sellest, et mis on sinu esimene iteratsioon. Kas su esimene iteratsioon on arusaadavalt poolik või veedad selle kallal piisavalt aega et seda võiks kogupakketiks kutsuda. Kuigi väiksemaltel ja Indie loojatel oleks pigem soovituslikud Iteratiivne ja Spiraal. Kuna esimesed 2 jäika ja sammsammuline võivad osutuda vägagi nõudvaks aja ja ressursi suhtes.

Tarkvara kui teenusena

Moodsal ajal on muutunud kole populaarseks küsida kuumaksu tarkvara kasutamise eest. Kõik voogesitus platvormid, mitmed tarkvarad nagu Office ja isegi mängudele proovitakse külge panna kuumaksu.

Xbox Game pass on Microsofti teenus, mille eest maksad $9.99 kuus, et saada ligipääsu nende mängukataloogile ilma et pead maksma iga mängu eest individuaalselt. Kui muidu maksaksid iga mängu eest 50€ et saada see endale igaveseks, maksad iga kuu vähem et saada kõik mängud korraga, kuid maksad seda kuumaksu täpselt nii palju kui kaua kui mängida soovid. Lisaks müüb selline mudel sulle maha mängud mida sa mitte kunagi ei mängi. Kui sa soovid ainult 1 mängu tervest Microsoft kataloogist mängida siis on sul vaja see osta ja asi ants. Kuid kui sul mänge on rohkem siis võib see pakkumine sind peibutada ja müüa sulle sellega maha ülejäänud 90 mängu mida sa ei mängi. Mis pikemas perspektiivis võib sind panna maksma rohkem kui see 1 korra makse kõikide mängude eest.

Teisiti on boonuseks see et kõik uued mängud on selle kuumakse sees sisalduvad. Mis teisiti võib sul raha säästa kui sa muidu uued mängud mängid läbi ja siis mitte kunagi enam ei puutu neid. Muidu maksaksid sa nende eest 50€ kuid selles kontekstis sa ei maksa midagi juurde.

Teiseks näiteks saan tuua ühe oma lemmikmängu. Europa Universalis 4. Mäng ise kui kõikide lisadega osta maksab juba 200€ +. Nad on juba pikemat aega pakkunud kuumakset selle 200€ raiskamise asemel. Järgmine on minu enda tehtud screenshot tõestuseks, kuna seda varianti saab ainult rakendada mängusiseselt:

5 Eurot kuus et saada ligi sisule mis iseseisvalt maksab üle 200 euro. Päris hea diil neile kes nullist algavad ja ei ole mitte ühtegi moodulit mängust ostnud. Kuid jällegi võib olla küsimus selle üle, et kas pikaajalises mõttes sa maksad rohkem või vähem. Selle mängu suhtes on tõenäosus, et sellele mängule tuleb välja järglane. Ja sellel momendil sa lõpetad oma maksed selle suhtes ära.

Kuid peaksin mainima ka seda, et selle mängu originaalne versioon anti välja aaastal 2013. Ja see kuumakse süsteem sai paika alles 18. märts 2021. Selles kontekstis on see kuumakse süsteem ikka päris ohutu investeering, oletades et sa seda mängu rohkem kui 4 aastat jutti ei mängi.

Eric S. Raymond, Hacker HOWTO

 Alustuseks pean välja tooma ühe teema mis mul selle kirjutisega häirib.

Selle kirjutise aluseks on ühe sõna kaheti mõistetav definitsioon. Häkker. Kurjategija või innovaator?

Dokumendi aluseks on häkker kui IT arketüüp. Inimene kui innovaator ja probleemilahendaja. Ja ma saan sellest hästi aru, on ikkagi tegemist sõnaga mille definitsioon mainstreamis on muutunud üle aja ja saanud omale hoopis teise tähenduse. Mis osati on nagu arusaadav, tegemist on oma aja vana oskajaga kelle kultuur on üldmaailma vaates ümber keeratud ja pandud võrdväärseks ühe halvima IT kuriteoga üldse.

Ma võin sellest aru saada. Kuid see, et vanad oskajad ja tegijad sõnast meeleheitlikult kinni hoiavad, ei muuda selle tähendust. Toome näiteks "Indiaanlased", mitte hindud vaid Põhja-Ameerika põliselanikud. Nendel olid omad sõnad oma rahvaste kohta mis võeti neilt ära eurooplaste tulekul. Ja nüüd üritatakse neilt ära võtta sõna "Indiaanlane", kuna mainstream arvab et see pole enam aksepteeritav. Pole vahet mida nemad ise arvavad ja mida nad soovivad, kuna sõnad muutuvad kuulajaskonna mõtetes, ei ole suures pildis enam võimalik sellele vastu hakata. Eriti kui tegemist on väikese kogukonnaga suures ookeanis.

Miks mind see rohkem häirib on see, et see kirjutis ei suuda ennast reklaamida uute noorte IT huviliste seas nii hästi kui võiks. Häkker oma definitsioonilt on tänapäeval IT kurjategija. Ja need inimesed kes Hacker HOWTO'd otsivad internetist ei ole see demograafik, keda autor vast sooviks kätte saada. Selle kursuse raames leiavad noored IT huvilised selle dokumendi üles, kuid mis saab nendest huvilistest kes ei leiagi seda kultuuri üles lihtsa sõnavaidluse pärast?

Lõpetades sellega, nüüd üldise arvustuse juurde. Kasutades "Häkkeri" termini all autori enda definitsiooni.

Arvustus

The Hacker Attitude

Selle peatüki kohta pole mul suures pildis väga midagi öelda. Tegemist on häkkeri mõttemaailmaga ja mis põhitõed võiksid seal olla tuumaks. Probleemilahendamine, oma aja ära kasutamine, oma vabaduse kasutamine ja talletamine ning lõpuks veel kompetentsus ja intelligentsus. Nõustun, et kõik peaks olema häkkeri mõttemaailma osa. Ja tutvustusena on see just kui väga hea. Kuid sellel ideel peaksin jah soovitama, et need kes soovivad seda asja praktiliselt rakendada ja teha peaksid alles teise läbilugemise ajal hakkama tõsiselt selle peale mõtlema. Sest tekstist jääb mulje, et inimene peaks ikka ennast hästi tundma enne kui ta häkkeri rada pidi sammuma hakkab.

Basic Hacking Skills

Ka ütleks, et tegemist on väga hea peatükiga. Esimese punktina pakub autor välja esimesteks õpitavateks progekeelteks Python, C, C++, Perl ja LISP. Isiklikult sooviks öelda, et ei ole vahet millest sa alustad, kuid pean tõdema, et su esimene keel võib jah päris oluliselt sinu tulevast teekonda voolida. Mida rohkem keel su kätt hoiab seda rohkem sa sellega harjud.

Isiklikult ma väidaks ka seda, et inimene peaks valima omale NB 1 keele. Mitte nüüd sellepärast et sellega leiba teenida, kuid ma ise usun, et kui sul on 1 keel mille aluselt sa oskad millegi tegemist teistesse keeltesse tõlkida, siis jõuab tulemuseni kiiremini. Näiteks, kui sa midagi ei oska mingis keeles teha kuid sul on võimalik oma peamises keeles asja loogikat uurida siis on võimalik välja nuputada teises keeles mingi lahenduse või vähemalt otsida õigest suunast. Kuid seegi on pigem minu arvamus.

Ülejäänud puntkide kohta pole eriti öelda. Kasuta avatud lähtekoodiga OS-i ja õpi ära HTML. OS-ide suhtes oleks võinud veidi rohkem kirjutada UNIXite kohta ja oleks võinud nimepidi tuua välja paar Linux OSi ja seletada nende erinevusi ja miks võiks kasutada üht teise asemel.

Status in the Hacker Culture

Kirjuta avatud-lähtekoodiga tarkvara, aita sellist tarkvara testida, avalikusta kasulikku infot. See peatükk näitab mitu teed kuidas häkkerite kultuuris läbi lüüa, kuid pean ütlema, et sooviks pigem värskemat vaadet sellise teema suhtes. Punkt 4 ja 5 on osati raskesti arusaadavad ja enamjaolt kasutu informatsioon algajatele ja huvilistele. Tegemist on viimase-astmete tegemistega mida inimene ei pruugigi järgmise 20 aasta jooksul teha. Nende asemel oleks võinud olla midagi aktuaalsemat ja kättesaadavamat, isegi kui need nii palju respecti ei anna.

The Hacker/Nerd Connection

Selles peatükis lööb autoril kerge ülbus läbi. Et tegemist on mingis osas ikka kerge "vastuhakkaja" kultuuriga või pigem autoril on paar sellist ütlust:

"Being something of a social outcast helps you stay concentrated on the really important things, like thinking and hacking."

"There are even growing numbers of people who realize that hackers are often high-quality lover and spouse material."

Ma kellegile ette ei heida ja inimese oma mõttemaailm on ikka püha. 

Lihtsalt huvitav lugeda inimese enda sisemist monoloogi.😛

Points For Style

See peatükk läks kuidagi imelikuks. Jälle paistab pigem autori enda arvamus või tema enda kogukonna nägmus läbi. Paar head näpunäidet on kuid peaksin ütlema et see HOWTO on pigem siinmaal nüüd lõppenud ja tegemist on rohkem arvamuste ja tavade jagamisega.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõtteks ütlen nii palju. Tegemist on väga hea tutvustusega ja uutematele häkkeritele võib see pakkuda väga hea alustuse sinna maailmasse. Kuid peaks meeles pidama, et hästi palju lööb läbi autori enda suhtumine ja tema enda arvamused ja tavad. Niiet kõike siin dokumendis ei pea võtma kui häkkeri püha raamatut (Või siis püha HTML lehte).

Hea näide on FAQ-s nähtav. Neli erinevat küsimust räägivad tänapäevase häkkimise kui kuriteo kohta ning päris paljud teised küsimused Windows OS-i kohta lühidalt lõpevad sellega et autor sooviab OS-i õhku lasta. Ma ei tuleta sellest nüüd et tegemist on aggressiivse inimesega, vaid pigem sellega et autoril endal on eelarvamused ning ta on normaalne inimene täpselt nagu lugeja. Niiet pole kõike vaja võtta kui tõde.

Ühes peamises asjas olen ma temaga samal mõttel. Häkker õpib ise ja õpetab ennast. Keegi teine ei saa sind sellel teel edasi lükata. Vaja on ise hakata asju tegema.

Kaks tuntud IT juhti

 Kaks näidet tuntud IT juhtidest

Alustan artiklit sellest, et päris raske on kolmandast isikust vaadata kedagi läbi interneti ja neile siis hinnangut anda. Eriti raske on minu arust neile siis mingi stereotüüp omastada, eriti selline mis on ainult üks osa suurest pildist. Kuid mingitest lugudest ja teiste inimeste kogemustest võib teha pakkumisi. Järgneva kahe IT juhi puhul üritan vastata nädala küsimusele nii hästi kui oskan.

Steve Jobs

Apple'i looja ja üks tuntumaid IT inimesi maailmas. Ta suri aastal 2011, kuid temast on järgi jäänud mitmed elulookirjeldused ja kogemused. Üldine pilt mehes on kirju. Olles loonud ühe kõige tuntuma Ameerika firma, leidus ikka isegi 1987-ndal aastal New York Times-ist temast selline kirjeldus:

"by the early 80's, Mr. Jobs was widely hated at Apple. Senior management had to endure his temper tantrums. He created resentment among employees by turning some into stars and insulting others, often reducing them to tears. Mr. Jobs himself would frequently cry after fights with fellow executives"

- Zen And The Art of Computing, John Taylor, The New York Times, 25 Oct 1987

Lugedes seda tundub nagu ta poleks olnud ideaalne juht. Kuigi vaadates tema esitlusi on näha et ta on väga karismaatiline ja hea esineja. Ning jääb mulje ka, et ta teab täpselt kuhu ta minna tahab ning mida ta teha soovib.

Talle võiks panna tiitliks juht, ülemus ja osati juhendaja. Kuid ma isiklikult ütleksin tema kohta kui väga hea näide arengumootori kohta (Nagu ka nädala tekstis oli kirjas, et Apple'i juhid olid head näited arengumootorite suhtes). Tsitaadi järgi oli Steve Jobs inimene, kellega oli raske töödata kuid mees kes teadis täpselt kuhu ta minna soovib ning kellegi teise arvamus või ideed ei heidutanud teda.

William Redington Hewlett

Hewlett, kuigi teda nime järgi ei tunta nii palju kui teisi kuulsaid mehi, pole mingilgi määral vähem tähtsam meie tänapäevasele maailmale üks Hewlett-Packard'i kaasloojatena. HP on tänapäeval üks suurimaid arvutite ja IT seadmete tootja.

Erinevalt Jobs-ist oli Hewlett-il vägagi erinev suhtumine oma firmasse ja selle töösse. Järgmine tsitaat väljendab tema juhtimisstiili tervikuna:

"It was he who asked the right questions and left the answering to others. He helped us grow by learning from our mistakes and from the encouragement and confidence we all experienced when things went right." - Hewlett.org

Hewlett oli vägagi inimkeskne juht. Ta oli tagasihoidlik, töödates samas kontoris ligi 40 aastat, kuid seal töötamise asemel ta eelistas kontorites ringi jalutada ja näha mis toimus. Vastates töötajate küsimustele ja tegeledes nendega otse. [1]

Hewlett tunnustas oma töötajaid kui HP edu alust. [1]

Sellele tuginedes saab öelda Hewletti kohta juht, suhtleja ja mentor. Kuid mina valiksin teda väljendada kui treenerit. Meest kes aitab oma inimestel areneda ja stimuleerib nende koostööd olles seal kui edasikandev jõud.

[1] Hewlett.org

https://hewlett.org/about-us/hewlett-family-and-history/william-redington-hewlett/