Kaks tuntud IT juhti

 Kaks näidet tuntud IT juhtidest

Alustan artiklit sellest, et päris raske on kolmandast isikust vaadata kedagi läbi interneti ja neile siis hinnangut anda. Eriti raske on minu arust neile siis mingi stereotüüp omastada, eriti selline mis on ainult üks osa suurest pildist. Kuid mingitest lugudest ja teiste inimeste kogemustest võib teha pakkumisi. Järgneva kahe IT juhi puhul üritan vastata nädala küsimusele nii hästi kui oskan.

Steve Jobs

Apple'i looja ja üks tuntumaid IT inimesi maailmas. Ta suri aastal 2011, kuid temast on järgi jäänud mitmed elulookirjeldused ja kogemused. Üldine pilt mehes on kirju. Olles loonud ühe kõige tuntuma Ameerika firma, leidus ikka isegi 1987-ndal aastal New York Times-ist temast selline kirjeldus:

"by the early 80's, Mr. Jobs was widely hated at Apple. Senior management had to endure his temper tantrums. He created resentment among employees by turning some into stars and insulting others, often reducing them to tears. Mr. Jobs himself would frequently cry after fights with fellow executives"

- Zen And The Art of Computing, John Taylor, The New York Times, 25 Oct 1987

Lugedes seda tundub nagu ta poleks olnud ideaalne juht. Kuigi vaadates tema esitlusi on näha et ta on väga karismaatiline ja hea esineja. Ning jääb mulje ka, et ta teab täpselt kuhu ta minna tahab ning mida ta teha soovib.

Talle võiks panna tiitliks juht, ülemus ja osati juhendaja. Kuid ma isiklikult ütleksin tema kohta kui väga hea näide arengumootori kohta (Nagu ka nädala tekstis oli kirjas, et Apple'i juhid olid head näited arengumootorite suhtes). Tsitaadi järgi oli Steve Jobs inimene, kellega oli raske töödata kuid mees kes teadis täpselt kuhu ta minna soovib ning kellegi teise arvamus või ideed ei heidutanud teda.

William Redington Hewlett

Hewlett, kuigi teda nime järgi ei tunta nii palju kui teisi kuulsaid mehi, pole mingilgi määral vähem tähtsam meie tänapäevasele maailmale üks Hewlett-Packard'i kaasloojatena. HP on tänapäeval üks suurimaid arvutite ja IT seadmete tootja.

Erinevalt Jobs-ist oli Hewlett-il vägagi erinev suhtumine oma firmasse ja selle töösse. Järgmine tsitaat väljendab tema juhtimisstiili tervikuna:

"It was he who asked the right questions and left the answering to others. He helped us grow by learning from our mistakes and from the encouragement and confidence we all experienced when things went right." - Hewlett.org

Hewlett oli vägagi inimkeskne juht. Ta oli tagasihoidlik, töödates samas kontoris ligi 40 aastat, kuid seal töötamise asemel ta eelistas kontorites ringi jalutada ja näha mis toimus. Vastates töötajate küsimustele ja tegeledes nendega otse. [1]

Hewlett tunnustas oma töötajaid kui HP edu alust. [1]

Sellele tuginedes saab öelda Hewletti kohta juht, suhtleja ja mentor. Kuid mina valiksin teda väljendada kui treenerit. Meest kes aitab oma inimestel areneda ja stimuleerib nende koostööd olles seal kui edasikandev jõud.

[1] Hewlett.org

https://hewlett.org/about-us/hewlett-family-and-history/william-redington-hewlett/

Proff ja Käsitööline

Definitsioonid

Professionaali ja käsitöölist võrreldes tuleb alustada nende kahe sõna definitsioonist. Kes on professionaal ja kes on käsitööline? IT maailmas pole nendele kahele terminile eriti kindlat definitsiooni. Eriti käsitöölisele, kuna ajastu kus inimesed garaazis oma projekti edendasid nagu vana aja meistrid on meil enamjaolt läinud.

Sellele vaatamata on meil uue aja käsitööline ka. Eestis on Start-up ettevõtted kohutavalt populaarsed, ja mina väidaks et just sellises ettevõttes on sellist "Käsitöölist" vaja. Inimest kes oma töö kallal näeb vaeva ja kes oma meeskonnaga voolib seda üle mitmete versioonide just selleks mida vaja. Samas kui ma eelmise lause võtaks definitsiooniks siis langeks selle varju alla enamjaolt kõik tarkvaraarendajad. Nõnda pole sellest siis erilist abi.

Eelnevale mõttesuunale peaksin tõdema, et minu definitsioon professionaalist ja käsitöölisest saavad osati käia käsi käes. Minu definitsioonil on professionaal inimene kes suudab oma antud erialal pidevalt areneda ja kes suudab töökollektiivis tegeleda effektiivselt. Käsitööline minu definitsioonis on inimene kes oma tööd arendab samm-sammu haaval üle versioonide ja kes lõpuks üle pikka perioodi arendab välja uue lahenduse, mis on osati nagu ideaalseks voolitud.

Sellele vaadates, ja 8. nädala tekstile toetudes panen kirja kaks definitsiooni.

Professionaal - Arendaja, kes tunneb oma eriala, on oma saavutustes kiire ja effektiivne, oskab selles areneda ning jagab oma ekspertiisi teiste inimestega tema ümber.

Käsitööline - Arendaja, kes uuendab oma tööd üle mitmete versioonide, arvamuste, kriitika ja üle aja töötab välja väga hea lahenduse.

Võrdlus

Mitmetes osades need kaks definitsiooni langevad kokku. Nad mõlemad arendavad ennast üle aja ja nad mõlemad on fokuseeritud hea lahenduse leidmisel. Sellisel definitsioonil nüüd erinevusteks muutub aeg. 

Isiklikult arvan, et professionaal suudab saavutada töötava lahenduse kiiremini kui käsitööline. Käsitööline hakkab millegagi pihta ja üle mitme nö "tarkvarageneratsiooni" töötab välja oma ideaali. Professionaal peab suutma saavutada töötava ja effektiivse lahenduse ja siis hakata seda arendama kuidas vaja.

Minu arust parim näide nende kahe definitsiooni vahel on vabavara arendajad ja töökutselised tarkvaraarendajad. Vabavara arendaja töötab ühe lahenduse kallal kaua ja muudab seda käigult nii kuidas vaja. Asi ei pea 100% töötama alguses vaid asi peab pakkuma midagi kasulikku ja asja taga peab olema motivatsioon ja tahtmine seda paremaks teha. Kutseline arendaja suudab ühe projekti viia törts kiiremas ajavahemikus lõpule ja sellega saavutama midagi head ja töötavat.

Nüüd, ma oskan teadvustada et nendel definitsioonidel ja näidetel on kattuvaid kohti ning saab osasid vahetada. Saaks väga hästi väita, et käsitööline on just see inimene kes kiiresti teeb töötava ja kvaliteetse asja valmis, ning siis teisele projektile üle läheb ning kutseline arendaja on just see kes pikemat aega ühe asja kallal töötab ja vaeva näeb. Isiklikult ma nõustuks isegi selle definitsiooniga ka. Kuid peamiselt väidan ikka, et selliseid kahte asja defineerides tuleb vastus ümar ja mitmetahuline.

Me ei saa 100% täpsusega defineerida et kes on käsitööline ja kes on professionaal. Vähemalt selle ühe ala piires me seda teha ei saa. See on sama nagu ütleks et: "Tema on lahe". Me ei saa defineerida, mis "Lahe" on või ei ole sest asi oleneb vaatajast ja see konseptsioon on puhtalt inimpeas eksisteeriv. Kui ei oleks inimesi, kes hindaks meie tööd, siis ei eksisteeriks konseptsiooni nagu "Professionaalne". 

Kokkuvõte

Lõppude lõpuks on tegemist individuaalse arvamuse ja individuaalse definitsiooniga. Meil kõigil võivad olla erinevad definitsioonid sellst ühest ideest ja me ei pea tinglikult seda panema nimekirjaks kuhugi ajalooraamatusse kirja.

The Case for Copyright Reform - Hinnang

Alustan sellega, et ma usun kõigil on õigus oma enda loomingut kaitsta ja elava kommertskultuuri loomiseks on autoriõigused absoluutselt vajalikud. Ütlen kohe ka seda, et autoriõiguste väärkasutamine on minu arust vaba ühiskonna üks suurimaid probleeme. Parim näide sellest on Youtbe. Kus päeva päeva järelt automatiseeritud süsteem lõhub väikeloojate võimekust elatuda oma loomingust. 

Eesti seadustest ma ei oska pikemalt rääkida, aga Ameerika standard praegusel ajal on elu + 70 aastat või parimal juhul 95 aastat teose väljaandmisest. Milleks on vaja 70 aastat surnud inimesel säilitada autoriõigus oma tööle? Ainuke asi mida sellega saavutatakse on see, et perele antakse edasi terveks generatsiooniks oma rikkus ja innovatsioonile ja loovusele pannakse piirid peale. Samal ajal võivad teised inimesed uue elu hingata vanale teosele sisse.

Niiet kohe algatuseks mainin ära, et olen enamjaolt kõigi allpool väljatoodud punktidega nõus.

Moral Rights Unchanged

Autoriõiguse peaks andma inimesele, kes on antud teose või eksemplari loonud. Samuti ei tohiks minu arust olla võimalik patendeerida üldiseid teholoogiaid nagu järgnevas patendis märgitud: Patent. Firma peaks saama raha toodete väljatöötamise ja loomisega mitte patentide loomisega.

Free Non-Commercial Sharing

Olen täielikult nõus sellega, et mittekommertsiaalne jagamine peaks olema vaba. Kuid sellega peab meeles pidama, et failide levik internetis on päris kiire ja et me peame ikka piirama seda, et mida tähendab mittekommertsiaalne jagamine. Kas Redditis lingi postitamine oleks seaduslik? Minu arust ei. Minu arust peaks olema seaduslik just isikult isikule jagamine või isikult tuttavale grupile jagamine. Mitte avalikus foorumis asjade jagamine. Sest vastasel juhul võib ainult 1 inimene asja osta ja seda siis jagama hakata üle maailma.

Piirid peavad säilima, kuid samas ei tohiks piirata seda mida mina oma tarkvaraga teen. 

20 Years of Commercial Monopoly

Olen nõus selle ideega, kuid samuti suudan endale aru anda, et enamusele loojatele selline idee kas ei sobiks või oleks üldiselt vastukarva. Isiklikult oleksin nõus eluaegse patendiga isegi. Inimesel võib olla õigus oma eluaeg saada oma loomingust sissetulekut. Mul pigem tekib piir seal kui me hakkame surnud mehe vara kaitsma kunstnike eest.

Registration After 5 Years

Pole erilist midagi öelda. Olen samuti nõus. Patendi hoidja peab olema kättesaadav avalikkusele ja patendi saamise üks nõueteks peaks see kättesaadavus olema.

Free Sampling

Paroodiad ja järeletegemised, mis lisavad antud tööle või loomingule väärtust, peaksid olema igati seaduslikud. Kuigi "väärtus" võib olla subjektiivne mõtlen ma selle all pigem seda et see lisab midagi uut loomingule või muudab seda üldise ülesehituse kohalt. Üks näide mida ma tooks oleks mängu modifikatsioonid. Paljud arvutimängud loovad end just nii, et selle modifitseerimine on ülimalt raske. Online mängude suhtes on see arusaadav, kuid sellise mängu online ja offline osa peaks eraldi käsitlema ja see peaks olema muudetav, et lisada mängule rohkem väärtust isegi aastaid peale väljaandmist.

A Ban on DRM

Olen absoluutselt nõus sellega, et seadused ja tehnoloogiad mis tahtlikult väldivad ja piiravad antud loomingu muutmise ja parodeerimise võimekust peaks olema ebaseaduslikud. 

Netikett, Virginia Shea's 10 rules of Netiquette

Reegel 9: Ära kuritarvita oma võimu.

Mul on päris hea näide võimu väärkasutamisest internetist.

Nimelt olen olnud päris pikalt aktiivne kasutaja Discordis. Serverite tegemisel olen ka kaasa löönud päris mitmetel ja olen näinud mida võib võimu kuritarvitamine teha. Minu lemmik näide küll on ühest rollimängu kogukonnast. Kogukond oli nišš, et teisi sarnaseid ei olnud ja inimesed vägagi soovisid sellest osa võtta. Niiet nad talusid mingil määral rohkem kui inimesed üldiselt taluksid.

Sellel kogukonnal oli omanik ja kaasomanik. Neil oli omavahel imelikum isiklik suhe mida ma täpselt ei oska seletada. Üks moment nad olid nagu sukk ja saabas ja teine moment ähvardas omanik kogukonna õhku lasta mingi asja pärast mida kaasomanik ütles. See ei tohiks olla üllatus, et sellistel inimestel ei olnud just positiivne väljavaade uute liikmete suhtes. Rollimänguga liitumiseks pidid sa iseenda karakteri looma ja see karakter pidi kindlatele reeglitele vastama. Mõelge nagu DnD aga mitte nende reeglite järgi ja fookus on vähem numbrite ja täringute peal ja pigem otseselt rollimängu ja osati näitlemise poolelt. Nagu mitu inimest kirjutaks raamatut aga iga inimene kirjutab enda tegelase osa.

Tagasi jõudes olukorrani, neil oli kohutav harjumus retsida uusi liikmeid iga reeglile mittevastava osa peale. Öeldes asju nagu: "Reeglites on ju kirjas, millest sa aru ei saa?". Parim näide sellest suhtumisest on olukord, kus loodud karakter pandi põlema sellepärast, et ta sarnanes või võttis inspiratsiooni mingi Idamaade mütoloogia elemendist, kuid ei vastanud ideaalselt sellele mütoloogilisele tagataustale. Enam-vähem stiilis kui keegi teeb fantaasia maailma mis eksisteerib hõljuva kivi peal ja keegi teine tuleb sajab sinu peole peale väitega "AGA GRAVITATSIOONIREEGLID?!".

Sellest tulenevalt oli liikmeid väga vähe, ning need kes üldse läbi said olid üldjuhul vägagi piiratud selle poole pealt mida nad rollimängus teha võisid.

Olukord kulmineerus sellega, et ca aasta ja pool peale kogukonna ilmumust sai ühel tegelasel villand ja ta otsustas iseenda klooni sellest kogukonnast teha ilma kõikide mõttetute reegliteta ja piiranguteta. Nädal aega peale tema uue kogukonna ilmumist oli tal ligi viis korda rohkem aktiivseid liikmeid kui vanal. Enamjaolt tänu sellele, et vana kogukonna liikmet ühinesid uuega ja jätsid vana kiiremas korras maha. Jättes omaniku ja kaasomaniku täiesti üksi omaenda hauda istuma.

Õpetus? Ära ole diktaator internetis.